Tänane päev möödus tööd tehes-koos südametega. Nüüd on armastust kuhjaga, tõesõna.
Lasin pintslik ja veel voolata
Saate aru, ta on vaene, haises nagu tõhk ( vabandust ), aga ta TOITIS parte. Arvatavasti sai raha taarat korjates, et loomadele süüa anda- vot see on juba tase!
My new BEST BEST moneybag, thanks B!!
Naine või mees? Ega vahet ei olegi ju.
Tänase päevaga on aju tootnud jälle palju kraami.
Kahe viimase päeva jooksul on palju kuuldud jälle kõlasid mu videoloost ja selle jõudmisest suurema rahvani. Mõtlesin, et ma pole vist õigest otsast asja lahti seletanud.
See kõik sai alguse VÄIKESEST videoloost, mis tehti. Sõitsin Tartusse, saime kokku Nportaali peatoimetajaga, filmisime ülesse asja- ei sobinud. Läks aega mööda, tegime teise- õnnestus. Mõte oli teha väikene video, et innustada noori oma andeid kasutama ( ma rääkisin sellest a la pool tundi ). Lõpptulemusena valmis videolugu, kus ei olnud absoluutselt seda, mida ma edastada tahtsin- edastati täiesti ebavajalike lauseid, millest krõbe eestlane kinni haaras. Noh okei, mis ma enam, asi oli juba väljas ju. Siia ma võin ju kirja panna, et 30 minutit rääkisin suu tagurpidi sellest, kuidas palun tehke oma unistusi teoks- mida teen ja see on imeline tunne, ükskõik, kui raske see olemas ei saaks. Aga võibolla mõni jälle naerab, nojah. Juba päev hiljem oli asi kuidagi Elu24-jas. Seda, kes ja mismoodi selle loo leidis ei tea Nportaali peatoimetaja ja veel vähem küsiti minu käest. Kui sõber poleks linki andnud, ei teaks vist siiamaani. Lugesin esimesi kommentaare, ohkisin- sain üle, enam ei lugenud. Jõudis asi Delfisse, sama teema. Minul oli juba täiesti ükskõik. Samal ajal oli vaja välja anda uus kollektsioon ja kogu jaks läks sinna.
Ja nüüd armas Eesti rahvas- ma ei ole ülbe ja üleolev, ma ei taha saada kuulsaks ja midagi kiiresti kätte võita. Palun, teil kõigil on võimalus mind tundma õppida ja saada tõestust, et ma ei ole see, kelleks te mind peate. Mul on tihtipeale liiga suur süda.
See selleks, ilmselgelt on see ``üheöö lugu`` unustanud ja uued huvitavad asjad peale tulnud. Ja mul on hea meel. Hetkel püüdlen rahu poole ja ei tahaks midagi oma ellu lasta, mis minult selle rööviks. Ma ei taha enam olla inimeste vaateväljas ja kurjade pilkude keerises. Ma ei taha, et mind hukka mõistetaks või halvaks peetakse. Samas, kui ka seda tehakse usun, et olen piisavalt paksu naha endale peale kasvatanud ja olen edasi see kes ma olen ning teen seda, mis mind õnnelikuks teeb. Nii lihtne see ongi.
Veel aasta tagasi oleks ma nutnud kõiges selles keerises ja võibolla see oligi õige ja loomulik asjade olek too hetk. Aga mul on hea meel, et on olnud elusündmusi, mis on sundinud mind saama selleks, kes ma olen ja julgelt vastu astuma elu väljakutsetele.
Mida saame teha vigadega? Tunnistada, saada aru ja õppida. Vahel korrata neid, et tuletada meelde, kui valed need on, aga ühel päeval olla tark ja arukas.
Selleks, et teostada end veel paremini ning areneda- laiendada kogu silmaringi ja püüelda millegi veel suurema poole alustan kooliteed täpselt selles õhus, mida hingata tahan. Ees on palju eesmärke mille poole suunduda ja see tekitab vaid sooja tunde.
Vahel on vaja olla vait, et kuulda õiget tänavanime kuhu pöörata, vaja olla rahus oma tunnete ning meelega, et saada aru, kuhu ristmikul pöörata.
Mida kõike saab teha inimene oma kätega. Mida kunstnikud teevad kätega, mida lauljad teevad oma häälega, mida kirjanikud teevad oma mõtetega jneeejneee... see kõik on ime.
Armastage ja hinnake seda, mis teil on- iseennast!
No comments:
Post a Comment
Mõtlen ja ütlen...