Jalutasin hommikul läbi pelgulinna töölt koju, ma üritasin vältida teadmist, et mingi umbjoobes mees mu järgi käib ( võibolla tal olid head kavatsused... ). Aga ma ei saanud vältida seda, et vihma sadas ladinal ja saabastes oli jälle bassein ( peab vist kummikud ostma, et talv üle elada ). Kuid asi, mida ma kõige vähem vältida suutsin oli see, et rott jooksis mööda tänavat... arvestades, et mul on ikka väga tõsibne rotifoobia. Ja ta oli veel suur paks rott, pika sabaga. Pärast 16 tunnist tööpäeva olin ma korralikult küpse ja ma hakkasin nägema igalpool neid rotte... õudne- miks öösiti rotid mööda pelgulinna tänavaid jooksevad? Igastahes olin ma väga õnnelik, kui sain voodisse ja foobia mind maha jättis. Jah, ka mul on foobiad...
Mu tänase päeva pikk ja lohisev mõttelõng- kuidas avada uuesti uksi, kui need on sulgunud? Kuidas näha läbi inimesi? Kuidas usaldada, kui usaldusevõime on alla nulli. Kuidas uskuda, kui usk on vaid iseenda vastu pöördunud. Kuidas ületada pettumused, mis on kümnekordselt sissesööbinud. Kuidas saavutada oma unistused ja püüda kinni tähed nii, et tee lõpus oleks keegi kellega seda kõike ka nautida?
``Püüdle alati elus kõrgeima poole, millegi suurema ja uhkema. Võta alati suurem eesmärk, kui sa usud, et saavutada suudaksid. Liigu, rühi, püüdle ja saavuta. Aga tee seda kõike nii, et kui sa oled valmis see saavutustega inimene käes tähed oleks sul keegi kellega ka seda kõike nautida. Et sa ei oleks kaotanud aru selles elumöllus, sa ei oleks kaotanud lähedasi ja unustanud inimesi, kes tegelikult on sulle väga olulised ja panevad su päeva särama. Ära unusta ennast, aga ära unusta ka teisi.``
``Panna pea kellegi vastu öösel. Ärgata kellegi kahe käe vahel. Saada pai. Kuulda lihtsaid ja armsaid asju. Puurist lahti lastud värvilised liblikad. Kellegiga mandariine süüa ja kuuske vaadata. Riputada jõuluehteid ja avada kaarte, pakkida kingitusi ja soovida häid soove. Kellegile teed teha ja kellegi kätt silitada. Kellegile öelda ``armastusega``. Ärgata kuuldes laulu ``Good morning darling``. ``
``Pisike tüdruk suurte unelmatega.``
Järjekordne killernädal tulemas seega lähen võtan pinged maha inimesega, kes on nagu trühvel- vähe aga väga hea!
Ma olen karusellil ja ma ei oska maha astuda- enam ei tea kas tahangi. Nii on ju päris hea?
Kas keegi võiks mulle öelda miks detsembri keskel akna taha vihma sajab ja kell 4 kottpime on?
