Disain, mis on tehtud mõeldes Sulle!: Redel

Oma esimese astme redelil tegin 1999.aastal. ( See aastaarv tundub imelik hetkel, kui sellele otsa vaatan ). Selle armsa kunstikooliga olin juba tuttav aastaid enne, kui sai istutud oma kalli isa tundides, kui olin liiga raske laps, et koju istuma jääda. Sain juba seal kätte oma esimesed rasvakriidid ja kõik muu, mis hakkas minus kasvatama värvide maailma. Kodus said ka tehtud esimesed ``kunstiteosed``. Kui nüüd mõtlema hakkan on kuskil ka paks kaust töödest, mille tegin lasteaias. Aga kes meist ei oleks kleepinud lasteaias paberist vahtralehti kokku ja teinud muid jaburaid asju lisaks. Möödusid aastad kunstikoolis, kunst ette ja kunst taha. Lemmikud kunstitunnid, vahel siiski mitte. Iialgi ei inspireerinud mind need potid, mis ees seisid ``joonista neid``, või sunnitud tegevused. Mulle meeldis teha alati seda, mis tahan. Juhtusid ka mu ellu koolipäevad, kus koolist tulles võtsin kodus kätte paberi ja värvid ning laotasin paberile vaid seda, mida tahtsin. Nii kogunesid aastate jooksul kuhjaga pilte, mis nüüd elavad mul kapiotsas oma elu. Vahepeal sai ka läbitud aasta aega koolikõrvalt kevade tänava kunstikool, kus sain teha lõpuks täpselt seda loomingut, mis süda ihkas- seal sündisitki ilusaimad tööd ning tekkis suurem areng. Võitsin ka mõningad kunstivõistlused, auhinnad ja muud nodi. Mingis vanuses hakkasin huvi tundma paraleelselt ka käsitöö vastu (see pisik vist emalt). Nii hakkaski minu teises sõbraks saama õmblusmasin, niidid ja nõelad. Elama hakkasin esimesed tuunitud kingad, kotid, riided.

Lõpukingad

``Küsimus on armastuses``

``Segased tunded``

``Üksik``

Lõppes üheksa klassi, mainida võiks ka selle, et kui olin kuu aega otsinud perfektseid kingi, mida põhikooli lõpetamiseks jalga vupsata, lõpuks ostsin lohutuseks kingad. Läks mööda üks öö, teine, veendusin, et need ei ole ikka need. Läksin ostsin uued odavad kingad suvaliselt vene poest, kuhjaga pitsi ja pärleid, üks öö möödus ja sain oma perfektsed kingad ( selline asi näitab ideaalselt, et selline ma olengi ). Põhikooli lõpuks oli vaja kunstis teha kunstilõputöö, millega oli päris pikk story. Kui ma midagi teen, pean saama need õiged toorained, koostisosad ja lõpptulemuse. Jällegi väga pikk mõtlemine, otsimine, kogemine ja tunnetamine. Ei mingit kallist lõuendit aluseks, keldrist suur soomepapp, puuliistud taha- mida minu moodi. Teemaks tants- mulle südamelähedane alati. Koostisosaks mustad naised ( mul on nendega mingisugune kiiks, ma ei oska seletada ). Kätte kapialt kaevatud pooleldi kuivand õlivärvid, kätte aerosoolid ( mul on kihvt vend ). Palju unetuid öid ja õhtuid, valmis ta saigi. Peale oli vaja kindlasti panna pärlid, et asi oleks täielikult minulik ning nii sündiski ``Pärlendav tants``. Kaitsmiseks oli mul ideaalne story valmis, ise olles ülimalt rahul. See kallis esimene loomingulaps rändas näitusele Tallinna Haridusametisse, kus üks Haridusameti töötaja sellesse armus, ning teatud asjaoludel see nüüd elab seal. Alguses oli see raske, siiski mu esimene, aga ma usun, et tal on seal hea.

``Pärlendav tants`` aasta 2008

Edasi jätkasin Tallinna Tööstushariduskeskuses, proovisin eriala sisekujundaja assistent. Ei olnud siiski minule ja ei sobinud. Läksin edasi oma elule, elatasin ennast aasta, arenesin, tegutsesin. Vahepealne on eraelu, see pole kellegi silmadele kahjuks peale minu :)

``Mõtle, et su elu on lõuend, kuidas ja mis värvidega selle maaliksid? Pintsel on sinu käes ja kõik värvid samuti.Kõik on su enda kätes.``

Edasi liikusin pesu poole, pean seda edasi arenemiseks.

``Aastaid olen käinud poodides ja saanud vaid nördimuse osaliseks, kuna kohalikest kauplustest ei leia kahjuks sellist pesu, nagu mina vajaksin – erakordset, ainulaadset ning omanäolist. Olen täiesti kindel, et ma pole ainuke, kes poodi pesu ostma minnes pesuvalikus pettuma peab. Niisiis otsustasin, et olukorra parandamiseks tuleb ise midagi ette võtta - alustasingi pesu käsitsi disainimisega. Nüüd pesupoode külastades märkan rohkelt erinevusi oma disainpesu ja kaupluste pesuvaliku vahel – kus on pärlid, pitsid ja ekslusiivsus? Minu käsitööpesul leidub seda kõike. Iga naine tunneb end minu pesubutiigis justkui kommipoes.

Iga väiksemgi nüanss on korralikult läbi mõeldud ning iga nõelapiste on tehtud hinge ja pühendumusega! ``

-Ma arvan, et see on see, mida on mõned juba lugenud. Täpselt nii see ongi.

Black & Gold

Järgmine teeots oli minu jaoks Reuse Republic.

Tuuli Mäemat on lõpetanud kunstikooli ja osalenud erinevatel õmbluskursustel. Rõi-vaste disaini ja õmblemisega hakkas ta tegelema juba 9-aastaselt.

Tuuli taas- ja uuskasutusest: ,,Uuskasutus on üks viis maailmaparandamiseks. Samas annab ideaalse võimaluse noortel disaineritel areneda. Inimestele annab see aga võimaluse tunda end erilisena ja eristuda teistest. Olen väga õnnelik, et leidsin tee uuskasutuse juurde. Läbi selle saan luua midagi, mis teeb inimesi õnnelikumaks ja erilisemaks."

Tuuli oma loomingust: ,,Oma loomingu eripäraks pean julgust kasutada erinevaid tehnikaid ja vahendeid. Hakates loomingut tegema, lähen täielikult n-ö loomekanalisse ja lõpuks ei saa isegi aru, kuidas rõivas sündis. Usun, et see ongi see tõeline ja õige tunne."