Heihei,

Möödas on siis järgmine suurem show. Läks see lihtsalt nagu kompu- sellessuhtes, et kõik sujus väga viksilt ja viisakalt. Kaasas polnud mu ``huh kõik läheb hästi`` kallist tantsujumalannat, kes lavalist liikumist teeb niiet sapsu oli küllaga. Minu jaoks laupäevases päevas meenuvad vaid üksikud hetked, muu osa päevast lihtsalt haihtus kas jookstes, tassides kohvrit või olles kättipidi kunstiliimi sees taskus käärid, niit ja nõel. Kõik muidugi selle nimel, et sujuks kogu komplekt. Kui asi lavale jõudis oli juba enne palju sagimist. Arvestades, et me olime seal pirn-õun kleitide seas ainsad pesuga siis kujutage ise ette neid nägusid. Jah jah, unustasin mainida, et ameltlikul pildistamisel selgus ka, et lubatud oli 6 modelli, meil aga on neid 11 ( thank god, et 12mnest üks ei tulnud kohale siinkohal ). Aga ausalt, mind ei heidutanud see, sest ma ei hinganud too hetk finaali nimel, minu jaoks oli võit juba käes- asi on laval ja õnnestub. Pärast kollektsiooni laval olekut julgesin liikuda ringi saalis, aga ei arvestanud ette, et mind mõrvaripilkudega vaadatakse ( issand, kuidas ta julgeb sellist asja teha, mis tal arus on, pornot ei tahtnud saata lavale? ). Kui kõik see kõrvale jätta valdasid mind igasugused karvased tunded. Tahtsingi jääda lavataha kohvrit pakkima ja mitte minnagi neid tulemusi kuulama. Aga noh aeg venis pikaks ja nii ma tsillisin ikka tagareas ja kuulasin tulemusi. Tuli 1, 2, 3, 4 kollektsioon. `` Noh ega ma ei tahtnudki finaali, ausalt noh, ja poleks uskunudki et 13mnest 5 sekka saan``. Ja publiku lemmik ning finaali koht- ``PITSIDE ILLUSIOON``. Kõik vaatavad mu otsa- ma karjun vaid- ei me ei lähe Tasku! Palju tugevaid kallistusi ja hämmastus. Kurat ära tegin! Uhkus, au, ärevus, pabin, surin. Jõudes tagakuluaaridesse ründab kaamera ja mikrofoniga mees meie tagaruumi. Kahjuks või õnneks avastab ta, et mina olengi selle hulluse autor:D Nii ta siis tiris mu eemale ja ähkis ja ohkis seal. Ja siis hakkasid tulema need huvitavad küsimused: Kuidas sa julged sellist asja teha, mis on su eesmärk, kust saad inspiratsiooni jneeejnee. Keerutasin, mis ma keerutasin tunnistasin lõpuks ausalt- shokeerida inimesi, et inimesed tuleks välja piiridest, oleks valmis tegema midagi uut ja hullemat kui piirid lubavad. Ja siin ta oligi- purgis mu elu esimene intervju. Varsti on see ka kuskil üleval, sellega ma enam ei tegele:D Pikk kojusõit- palju õnnitlusi, ahh kui hea- esimest korda elus mu isa oli uhke mu üle- tuli ära noh, seda tasus oodata!

Ja siis ta tuli- vaid 5 päeva ja oleme Tasku keskuses žürii ees, kus on ka Victoria Kass ja muud huvitavad sulelised inimesed. Hetkel kõik sujub, appi ma ei usu seda jälle, sujub- kuigi ma pean minema jälle panka röövima, sest summad on UTOOOPIA, mis jälle lähevad, aga noh nagu mulle öeldi `` Tähtis ei ole kulu vaid tulu!`` Ja nii ongi.

Pildimaterjali eelvoorust:

Finaal möödas, taskus soengute eripreemia. Möödas hullumeelne päev, täiesti hullumeelne, hommikul 7mest start ja hilisööl koju, möödas kreisi päev hullumeelsetes lavatagustes tingimustes. Modellid tegid jälle suurepärast tööd, nagu ikka ja alati! Sõitsin koju hinges kerge pettumus, aga hakkan juba seda teooriat mõistma- kunagi ei tea, mida inimesed näha tahavad ja hinnata, on võimalus vaid teha seda, mis sind ennast rahuldab. Ja seda ma ka teen.

Pildimaterjali:

   Pilte ka Madis Uudamilt

Kohtumiseni Moedepool!

Mehed ja suhted ja minu elu tähtsaimad mehed

Ma praen juba pikemat aega plaani kirjutada suhetest ja meestest. Ei tahaks panna lembelugu kirja või kibestunud arusaama ``mehed on sead``. Tegelikult ei tahaks üldse midagi kirja panna, sest see kisub liiga isiklikuks, aga blogi alustades lubasin, et kilde eraelust tuleb. Kindlasti ma ei istunud siia reede õhtul maha selleks, et haliseda, üritan kuidagi konkreetselt asja kirja saada. 
Võtan nüüd siis varnast ja mõtlen kust seda mõttelõnga alustada. Ma sain täna mingis ajahetkes aru, kui väärtuslik on see, kui meie elust jalutab palju mehi läbi. Justnimelt jalutab. St. tulevad, on, lähevad. Teisisõnu purunenud suhted, ei purunenud on liiga dramaatiline sõna- lõppenud suhted. Ma hakkasin peast läbi laskma mehi, kes mu elust on läbi käinud. Sain aru, et see nimekiri polegi lühike. Ja kui väärtuslikuks need lõppenud suhted mind teinud on. Kuidas ei tohi mees kohelda, millal mehel pole õige aeg öelda ``see pesu ei sobi sulle``, mis kell on kodurahu nimel õige koju jõuda, milliseid telefonikõnesid ei tohi teha, kui pehmeks peavad ahjukartulid jääma, mitu korda nädalas kodu koristada, millal mehele helistada ei tohi, kuidas ei tohi näägutada ja närvi minna... no see nimekiri on pikk, kui mitte lõputu. Nii palju kogemusi ja uusi arusaami-teadmisi. Ja siis näha kõiki neid ekse käsikäes käimas, kodu jagamas, õhtustamas saan olla tegelikult õnnelik, et me lahku läksime, sest nad on nüüd õnnelikumad. Kui vaid suudaks praktikasse viia kõike seda teooriapagasit ilma tundmata kibestumist, haiget saamist või valu. Kõik on võimalik ja ongi! Kõik lõppenud suhted. Mehed, kes lihtsalt enam ei suhelnud, mehed kes ei võtnud telefoni põhjusega ``mul on kurk haige`` ( ja kurk jäi neil haigeks kuudeks kui mitte aastateks ), meeste ringijooksmise vajadused või lihtsalt suhted, mis polnud loodud jääma kestma. Igal asjal on oma põhjus, aeg, koht ning hea ja halb pool.
Mu elus on kaks meest, keda armastan nii meeletult palju, tingimusteta ja keda arvatavasti jään elus kõige rohkem armastama- mu isa ja mu vend. Aitäh, et olemas olete, sest nii on mul mehed keda armastada!

Ja aitäh, et mehed on olemas, et nad õpetavad meile, mis maailmas veel võimalik on või ei ole.


_____________________________________________________________________

Reede,laupäev, pühapäev- mu lemmik päevad. Kolme päevaga on plaanis toota meeletult loomingut, külastada erinevaid uusi näitusi, käija ära Tartus ja vaadata, mis seal uut on ning siis suunduda jälle kibekiiresse uude nädalasse, mis lõpeb Tartu moeshowga! :)

Seniks,
armastust

Natukene siis eelseisvatest tegemistest:

Eelseisva nädalalõpuks on täiesti valmis 14 komplektiline kollektsioon ``PITSIDE ILLUSIOON``, ülejärgmine esmaspäev on üleval pildid kõigist komplektidest. Esitan selle kollektsiooni ka EKA moekonkurssile, mis on koht, kus on tipud koos, aga ainus põhjus, miks selle ette võtan on kogemuse saamine moejooniste tegemisel ja kollektsiooni mapi kokku panemisel.

Kohe kui kollektsioon on  lõpliku tulemuseni tehtud valmib kollektsioon kevadeks nimega ``Roosasininekollane``, mis sisaldab endast kingi, tenniseid, kaelarätte ja kotte- kõike, mida on juba varsti vaja! Kõiki tooteid on võimalik osta netist, otse minult ning vihjena võin pajatada, et varsti ka kuskilt poest!

Vahepeale jääb paar väikest asja, millest räägin ,kui valmis ja õnnestunud on!

17.märts võtan osa Moeke 2012 raames noorte disainerite moekonkurssist, üritus leiab aset Atlantise klubis ning kõik on oodatud, kuna ka publik saab oma lemmiku valida! Anname endast kõik, et olla ka 24.märts Tasku keskuses finaalis.

20.03-25.03 olen Tartus koolitusel rõivasteajaloost ja ideede kogumisel
23.03 põikan Haapsalu, kus toimub koolitus ``Kunst müüa``

6.aprill oleme oma kollektsiooniga Moedepool, mis toimub Baltika moelaval veerenni tänaval. Samuti- kõik on väga väga oodatud kaasa elama!

Kui kõik see on edukalt seljataga on plaanis veel paar pisikest projekti, ühena bikiinide kollektsioon.

Moesshowdel on meiega kaunid modellid ning Free Flow Studiost hämmastavad tantsijad- seega garanteerime täieliku show! ;)

Niiet kõigil pöidlad pihku ja kindlasti on varsti tegemistest lähemalt kuulda-näha ka siin! Hetkel meenus, et tahaksin teha ka postituse oma esimesest moesshowl osalemisest, usun, et ainestiku kõvasti naerda jaguks küllaga, sest viperusi oli liigagi palju. Kohe, kui aega luban selle ette võtta:)

Ebareaalne näitus

Järjekordne näituse soovitus.
Tallinna Linnagaleriis on üleval näitus Culture feat nature Siram. Kahjuks oli see näitus täna viimast päeva seega õnnestus mul. Kui tahaksin kuidagi seda näitust iseloomustada ütleksin vaid ``kreisi``. Näitusele sisenedes olin õnnelik, et tänased jalavarjud olid tennised. Uksest sisenedes ootas ees põrandapind, mida on raske kirjeldada. Sisenedes oli ees täiesti ebatasane pind, mis oli kaetud rohelise võrguga, võimatu oli mitte takerduda seal. Näitusel olid üleval fotod, millel olid metsas inimesed, kes olid endale selga pannud loomade kostüümid. Inimesed ise olid täiskasvanud mitte isegi lapsed. See oli ühteaegu naljakas, kui ka hämmastav. Raske oli isegi mõista, mis selle kõigega öeldud on. Ainus, mida arvata oskasin oli looduseteema. Teise nurga taga olid aga autori kaunid õlimaalid loodusest. Kõik oli pildil antud edasi tõetruult ning samas värvidega hästi mängitult.

Igastahes oli see väga huvitav ja värvikas rosin selles linnapildis ning ebareaalne kõrvalehüpe, kuhu kaduda.


See kuu võtan osa ka kahest koolitusest kunsti ning rõivadisaini alal Eesti eri linnades. Kindlasti tuleb sellest väga hariv kogemus, millest põikan ka siia midagi.

Seniks loomingulist algavat uut nädalat kõigile- päike särab ja linnud laulavad!

Kirbud ja kevad

Heiiaa sulelised ja karvalised!

Täna külastasin siis iga laupäevast kirbuturgu, mis toimub armsas Telliskivi loomelinnakus. Kõndides pelgu agulites, külastades Balti jaama vanakraami letti, võttes Kukekesest kuuma kohvi oli, on ja jääb mul soojalt kuum ja hea tunne, et elan just siin kandis. Tahaksin kätt pidi tänada ja hea sõna öelda inimestele, kes selle arendamisega peale hakkasid ja sellega tegelevad. See on nagu pisike küla, kus on nii palju stiilseid inimesi, roheliselt mõtlevaid inimesi, kübeke halba ja kuhjaga head.
Kahjuks oli turg nii meeletult sigimist ja saginat täis, et ma ei suutnud seal rohkem viibida, kui ühe tiiru ära teha ja pilgu peale visata. Olen seda tüüpi inimene, kes vajaks sellises kohas palju ruumi ja rahu, et süveneda ja uurida. See selleks. Siiski on see meeletult mõnus koht, kus laupäeva hommikul unisena oma i podi ja kohvi seltsis hingata sisse õhku `` minu vana võib olla sinu uus``. Kindlasti on see ka mõnus koht, kuhu tulla oma ägeda elukaaslasega käsikäes jalutama ( mida oli seal ka palju näha ). Ning miks mitte ka hea vanade tuttavate kohtumispaik...
Kui seal käidud hakkas mind natukene kummitama millised võivad olla välismaa kirbuturud. Sobrasin nats netis ja leidsin ainult ühe pildi, millest mingi mulje jäi:

Ehk teen järelduse, et ega mingit tunnet ei saagi välismaa kirbuturust enne, kui ise ei külasta ära. Selle peaks kindlasti korda saatma!

Veel tahaksin muljetada näitusest, mida külastasin. Disaini- ja arhitektuurigaleriis on Kuldnõel. Leidsin sellest Eesti Päevalehest ka artikli.
Tänavu on Eesti olulisema moeauhinna tseremoonial oodata olulist kvaliteedihüpet – enam ei toimu gala kaubanduskeskuses, vaid hoopis näituse kujul disaini- ja arhitektuurigaleriis (hüüdnimega Laste Maailm) 2.–16. märtsini toimuva kevadise Tallinn Fashion Weeki tähtsündmusena.
Näituseruum on hea võimalus nuusutada ja imetleda lähedalt disaini, mida tavaliselt vaid catwalk’i teatraalses valguses näeme. Peale oma loomingu värskete näidete on igalt nominendilt väljas kavandid – haruldane pilk meie parimate moeloojate köögipoolele.

Kuldnõela võitja kuulutatakse galeriis välja 16. märtsil. Sealsamas antakse üle ka publiku lemmiku auhind – esimest korda Kuldnõela ajaloos on kõigil moesõpradel võimalik hääletada internetis (www.facebook.com/tallinnfashionweek) või galeriis kohapeal oma lemmikust märku anda.

Kui räägin oma muljest siis minu jaoks jäi seda väheks. Võibolla sellesse peabki suhtuma, kui heasse magustoitu, mida on vähe, aga mis on hea. Seda võin küll öelda, et tööd, mis välja olid pandud olid täiesti i-le täpp. Täiesti perfektsed ja geniaalsed! Kõige suuremat huvi pakkus mulle see, kuidas disainerid on oma jooniseid teinud. Kui võiks ette kujutada moejooniste puhul perfektseid jooni ning vormitunnetust oli näha isegi paberist nukukleitide jäljendamist ning hirmsa näoga modelle. Sellest ammutasin inspiratsiooni, sest ei kiidaks enda joonistusoskust just. Võibolla ongi asja konks leida oma stiil, mis ei peagi olema ``klassikaline``.

 Linnas kolades puges hinge pisikeste poodide igatsus. Kui ühel hetkel saab mõõt täis masskaubanduse tuustimisest ning rõivaste vaatamisest, mida on tehtud massiliselt. Need on küll ilusad, eriti algava kevade ja suve kollektsioonid. Värvid on hämmastavalt puhtad, lõiked konkreetsed ja lihtsad ( seda eriti Kaubamaja uuendatud naistemaailmas ). Värvidega on mängitud viimse piirini. Aga miski hakkab mul vastu neid asju vaadates. Meeldib, ilus, tahaks, ostaks- ei. Süda tirib ikka väikestesse butiikidesse, kus leidub Eesti noorte disainerite tehtud asju, õmmeldud, disainitud või tuunitud- pole tähtsust. Ja ehted- mida Eesti noored niivõrd hästi teevad! Vaadates igat eset, ehet, jalatsit on kohe tunda seda hingega tegemise tunnet, sest üldiselt ei tee nad neid massiliselt. Leian, et meil on neid poode liiga vähe saadaval Tallinnas ja huvitav kas neid väikelinnades ka leidub? Kas kuskil on ka kaart, kus on kirjas- hingega poed?  


Mõistus, liiga palju mõtteid  


Muide, viimati raamatukogus käijes jäi mulle väga hea moeraamat kätte ja tegin plaani, et hakkan huvitavamaid asju siia ülesse kirjutama!